Roo / Reed
‘‘Kohasumin’’ installatsioonivõistlus 2022 : 3 pilliroost installatsiooni
Koos: Majaja stuudio (mina, Ko Ai)
Aeg: 2022
Roo koosneb kolmest järjestikusest installatsioonist Putukaväilal. Nende ühiseks keeleks on nende loomiseks kasutatav materjal – pilliroog. Projekti kolm installatsiooni korduvad oma üldise vormi poolest, ent rakendades sama ehitusmaterjali erinevatel viisidel. See pakub erinevat ruumikogemust inimkülastajale ning variatiivsust võimalikuks elupaigaks putukatele.
Putukaväila läänekoridoril on projektis valitud kolm erinevat asukohta kolmele üksteisele järgnevale installatsioonile: Mustjõe, Veskimetsa ja Väike-Õismäe. Antud kolm piirkonda on kergliiklusteena tihedalt külastatavad, ent pakuvad vähe variatiivsust seda läbivale inimesele. Lisaks sellele mõjutavad antud piirkondi putukate jaoks negatiivselt putukaväila katkestavad suuremad maanteed, mistõttu on oluline nende alade lähedal putukatele enam leevendusmeetodeid pakkuda.
Installatsioon 1: Roo + mäng
Mustjõe piirkond on Putukaväila 5. ruumiosa. Mustjõe on aedlinn, kus asuvad aiad toetavad mitmekesisust. Teiseks toetavaks jooneks on alalt läbi jooksev oja ning kraavid. Installatsioon Roo+mäng paikneb seal olemasoleva platvormi ning kohtumispaiga lähedal. Asukohaks on ojaäär, mille kõrval on sild oja ületamiseks ning teisel küljel kiik. Avastama kutsuv roosammastik moodustab omaette mänguala, meelitades inimkülastajaid sisse kiikama järjest kitseneva struktuuri vahele. Sisemine ring jääb inimeste eest peamiselt ligipääsetamatuks, jäädes putukate päralt. Roo+mäng moodustub kolmest üha kahanevast ringist. Mida enam sisemise ringi poole liikuda, seda ülespoole liigub ka roomati alumine lõigatud osa, soodustades putukatele enam eraldunud elupaiku.
Installatsioon 2: Roo + sumin
Veskimetsa piirkond on Putukaväila 6. ruumiosa. Ala iseloomustab poollooduslik rohumaa ning tööstusalad. Installatsioon Roo+sumin paikneb kergliiklustee äärde loodud istekoha lähistel. Ühest küljest piirneb see poolloodusliku alaga ning teisele poole putukaväila kergliiklusteed jääb tööstusala. Roosumin piiritleb inimkülastajat roost seintega, võimaldudes korraks teel kulgemisest eralduda ja pausi teha. In – stallatsioon loob võimaluse koha sumina kuulamiseks inimesele ning pakub putukatele erineval kõrgusel pesitsuskohti.
Installatsioon koosneb kahest kaarjast seinast ning selle keskel paiknevast isekohast. Konstruktsioon moodustub 50×50 puitkarkassist, mis kinnitub aiapostijalgade abil maasse. Puitpostide vahel olevatesse avadesse asetuvad horisontaalselt rookahlud, mis välisseinal on enam harali, jättes siseküljel pilliroo otsad tihedamalt kokku, võimalusel ühes lõikamata roopeadega. Keskne iste on loodud 500mm pikkuselt ära lõigatud rookahludest, mis on omavahel kokku seotud. Putukad kasutavad rooavausi horisontaalselt, omades ligipääsu eri kõrgusel olevatele õõnsustele.
Installatsioon 3: Roo + paus
Putukaväila 7. ruumiosa. Väike-Õismäe on suurpaneelelamute piirkond, millesse jäävad ka tööstusalad. Liigivaene ning vajab enam tegevusi inimestele. Installatsioon Roo+paus paikneb uute korterelamute äärde jääva kergliiklustee kõrval, pakkudes uut ruumikogemust ja peatumispaika nii inim-kui ka putukatest külastajatele. Roopaus kutsub inimest tegema pausi Putukaväilal liiklemisest, meelitades teda istet võtma ja lilli mööda lendavaid kimalasi jälgima.
Roo+paus on ringikujuline istekoht, mis ümbritseb asukohas olemasolevat puud. Ringi keskel lokkab loodus – panna kasvama sega-niidutaimed, et putu – katele lisaks pesitsuskohtadele pakkuda ka toitumis-ja puhkepaika.
Materjal
Pilliroog on suurim kõrreline Eestis. See on üks esimesi katusekattematerjale, mida inimene kasutusele võttis, olles ka siiani kasutuses. See on taastuv loodusvara, mis kasvab iga aasta uuesti. Pilliroog lõigatakse talvel ning heidetakse kahludeks, mis on euroopa standardite järgi ümbermõõduga 63. sentimeetrit. Roo ning selle kahlu mõõtudest on juhindutud installatsioonide loomisel, et kergendada struktuuride ehituse protsessi. Installatsioonide lõppedes on võimalik materjal uuele ringlusele saata – struktuurid lahti võtta ning pilliroog loodusliku materjalina kompostida, et anda elu juba uue kasvule. Pilliroog sobib kompostimise alusmaterjaliks, suunates sellesse protsessi kiirendamiseks enam hapnikku.
Kolm installatsiooni on loodud silmas pidades nii inim-kui putukkülastajat, pakkudes inimestele peatuspaika ning putukatele talvitus-ning elukohta. Erinevad taimevarred on looduslikuks pesitsuspaigaks mitmetele putukatele, millega sarnaseid omadusi on rookõrtes. Roostik pakub alustades selle kasvukohast kuni juba kasutuses olevate putukahotellideni elupaiku putukariigile. Ka looduses toimetavad tolmeldajad, kes elavad erinevates avaustes ning niššides, ei uurista neid ise, vaid nad võtavad üle juba eelnevalt näiteks mardikate poolt loodud urge. Linnamaastikes jääb tihti selliseid looduslikke pesitsuskohti väheseks, mistõttu on oluline võimalikke paiku juurde lisada. Putukad loovad endale suvel pesitsuskohad, kus neil on võimalik talvituda, et juba kevadel sealt väljuda ning putukaväilal tolmeldada aidata. Üheks näiteks on erakmesilased, kes ei ela kolooniates ega ehita kärgi. Need mesilased vajavad õõnsaid torusid, et pesitseda. Emamesilane täidab selle õietolmumassiga ning muneb sellele, seejärel avause loodusliku materjaliga sulgedes. Pikas torus võib leiduda mitmeid taolisi kambreid. Taoline paik pakub mesilasele elukohta üheksaks kuuks, kus ta areneb munast vastseks ja seejärel juba täiskavanud mesilaseks. Lisaks sellele võib pakkuda taoline putukatele loodud peatuspaik pakkuda elukohta teistele putukatele, nagu lepatriinud, mardikad, kimalased, liblikad.
portfoolio