Metsik linn: Looma ja inimese kooselu viisidest Astangu näitel
Urban wilderness: Co-living of animals and humans at the example of Astangu region
Magistritöö / Master thesis Tutors: Katrin Koov and Kadri Klementi Place: Astangu, Tallinn, Estonia Time: autumn to spring 2019-2020
More information: https://tase20.artun.ee/lopetaja/triin-vallner/
Metsik loodus on leidnud võimalusi linnas kohastumiseks, mitmekesistades meie elukohti. Selle indikaatoriks on metsik loom, kes ei näe linnaruumi eraldatuna looduslikkusest, vaid osana nende elupaigast. Ka inimesed võiksid näha eluruumi kui ühendatuna – mitte lahutatuna – metsikusest ning loodav linnaruum võiks toetada selle kogemisviise. Selleks käsitleb magistritöö Astangut, Tallinna kõige liigirikkamat piirkonda. Tuues esile metsikuse väärtused linnaruumis läbi neid esile toova matkaraja ning rohelise planeeringu loomise, pakkudes ka hoonete tüpoloogiaid koos elamiseks, käsitleb projekt väljakutseid, mida loob kõige kiiremini kasvav elupaik, linnaruum.
Magistritöö püstatab küsimuse, kuidas kombineerida inimloodud ”tehismaastikke” ning looduslikku omavahel paremal moel, toetamaks omavahelist sümbioosi.
Looma ja inimese suhe sõltub neile antud rollidest ruumis.
Projekt läheneb rikkaliku elusloodusega Astangule kahest küljest: läbi kooseluvormide otsimise kasutades selle meetmena planeeringut, sellesse sobituvaid tüpoloogiaid kui ka loob linnamatka raja. Mõlema tähtsus seisneb roheala inimkogemuse täiendamises eri ruumiliste näidete läbi alal oleva metsiku looduse ning loomade elupaiga toetamisel.
Lõin kooselamise viiside näidetena kolm hoonetüüpi: esiteks kooselu-hoone ehk kortermaja, teiseks haljaskatuse kui sidepidajana käituva avaliku hoone ning kolmandaks matkaraja äärde jääva vaatetorni. Jaotasin planeeringuga ka loodud rohealad kolme gruppi, mis pakuvad erisuguseid pesitsus- ja toitumiskohti. Toon välja sarnaselt inimesele ka nende võimalikud liikumisteed.
Kooselu hoone – lind ja inimene
Eestis on üldjoontes piisavalt toitumisalasid linnuliikidele, aga pesitsuskohti jääb vajaka, mistõttu kooselu-hoones neid ka pakun. Projektiga loodud haljaskatused jaotan tüübilt sinna asetuvate lindude pesakohtade järgi, luues igale astmele erisugusele linnuliigile sobiva pesakoha. Inimesele on loodud tekkivas astmelises võrgustikus erinevat tüüpi kasutused.
Võrestiku kasutusviis
Paljudele lindudele on sobilik pesakasti ühe külje pikkuseks 15 cm. Seda on kasutatud konstruktsiooni posti laiusena, et seda kasutada sellele pesakasti ning talade paigutamiseks. Kiskjate ligipääsu piiramiseks võib posti, millele pesakast kinnitub, ümbritseda keskelt metallist osaga. See takistab ülesronimiseks vajalikku haaret. Avanevad eesküljelt, et saaks koristada pesitsemisaja lõppedes. Vana pesasisu kastist välja võtta, et parasiidid ei vähendaks pesitsusedukust. Lindude väljaheited langevad taimestikuga kaetud aladele, võimaldades loomulikke orgaanilise protsesse. Selle puudumisel on asukohas plaat, mida pesitsusaja lõppedes saab puhastada.
Lõunaküljel
on grid, kuhu asetuvad lindude pesakastid vastava suuna ning kõrgusega kombineerituna inimkasutuses haljaskatustega.
Põhjaküljel
on inimesele prantsuse rõdud, mis avanevad haljastatud rõdualale, mis on vihmavee äravoolu vaheetapiks ning lindudele toitumis-ja varjumispaigaks.
Haljaskatus sidepidajana
Hoone esifassaad joondub Astangu tänavaga paralleelselt ning inimese käigutee läbi hoone viib teda sirgjooneliselt alale planeeritud tiigi ning linnamatka raja juurde.
Ehitis käitub samal ajal ka käiguteena maismaad kõndivatele loomadele, ühendades ala elukeskkonnad vajadusel diagonaalselt jätkuva metsaalaga.
Rohekatus pakub toidulauda ka planeeringuala külastavatele ning pesitsusalana kasutavatele lindudele, kombineerides need eluks vajalikud osad üheks.
Vaatetorn jaotub kasutuse poolest kihiliselt inimese ning looma vahel. Ehitis asetub mediaatorina planeeringuala ning Astangu roheala vahele, elektriliinide tõttu tekkinud sihi ja jäätmaa kohale.
Jagatud vaatetorn
Ehitist kasutavateks loomadeks oleksid tiivulised, peamiselt nahkhiired, aga ka teised linnud, kellele vastavad avaused sobivad hoonesse sisenemiseks.
Tiivuliste pesitsuspaik
Pesitsuspaik on loodud lisanduva elemendina Astangul juba talvituvatele nahkhiirtele, kes ehitist kasutaksid suvisel ajal.
I Muldvall
Muldvallid pakuvad elupaiku mitmetele loomaliikidele, võimaldades nendesse urge kaevata rebastel ning kährikutel kui ka toetades kahepaiksete ja roomajate elupaiku. Projektiga toon välja inimesele tutvustamiseks muldvallide loomadepoolse kasutuse, jättes valli enda puutumata, luues aga varesse matkaraja infopunkti.
II Lindude katus
Teiseks punktiks on lindude katus, kus kasutan alal olevat suurimat ehist järgnevalt tunnelitele. Pakun välja katuse muutmise pruunkatuseks, kasutades ümbruses olevaid jääkmaterjale, et lasta kohalikul loodusel üle võtta. Loon ka toetava keskkonna hoonetel pesitsevatele lindudele. Näiteks hõbekajakatele, kes linnapiirkondades valib selleks lamekatused. Tema pesakoha jaoks on võimalik luua varjualused. Teiseks kasutajaks võib olla näiteks kuldnokk, kes kasutaks nii katusepinda kui ka inimese poolt loodud pesakohti hoone serva küljes. Kolmas kasutaja võiks olla kiskjaline nagu hiireviu, kellele meeldib hoonelt ulatuvatelt elementidelt ümbritsevat jälgida, jahti pidades.
III Kraavist koopani
Kolmas asukoht viib kasutaja kraavist koopani, hõlmates endas kahte Astangu tunnusmärki – niiske alana kraave, mis on asukohas inimtekkelised ning selle kaitse all olevaid laskemoonaladusid, mis on nahkhiire Eestis olulisuselt teine talvituskoht peale Piusa koopaid. Pakun välja kraavi keskmesse ulatuva purde lõpus oleva istumisalaga, kus külastaja asetaks end teistlaadi vaatepunkti nii veekogule kui ka ümbritsevale, suhtestudes selle ning ehk ka veekoguga seotud loomadega. Teiseks käin välja, et talvitumise ajal on koopad inimestele suletud, ent ühe võimaliku kogemispaigana kasutada hüljatud hoonet koopasuuete ees, võimaldades inimestele ligipääsu live-kaamerate kaudu nahkhiirte pesitsuspaigale.
IV Salaaed
Neljandaks on Sala-aed, mis erinevalt teistest linnamatka raja punktidest asetub see Astangu roheala keskmesse, võimaldades seda ka salakombel avastada. See on loodud kohta, kus loodus on enda kasutusse võtnud Astangu sõjaväekasarmu ehitise, aja möödudes hoone struktuuri ka lagundades. Projektiga tõstan militaarobjekti salastatud kohalolekut ning avastamisvõimalust ja lasen ehitise jalajälje suurusel alal vaid loomadel liikuda. Inimesel on võimalus ehitise mitmetest avadest selle sisse piiluda ning tutvuda seal elutsevate loomade elupaikade infoga. Loomad elupaiku on teotatud peamiselt neile ligipääsu võimaldades ning muud mitte muutes, säilitades olemasolevaid kivikuhilaid ja ülekasvavat loodust.
ENG:
Master thesis in Estonian Academy of Arts is done in the duration of one year, wherein generally the first semester is for research of the topic and first testouts of the idea and the second half is for the design process itself. My chosen topic was dealing with urban wilderness, which provides unique opportunities for all kinds of life, including the human him/herself.
Introduction
Wilderness has found ways of adaption in the urban space, making our living spaces more diverse. Wildlife acts as an indicator of wilderness, who does not see the cities as separated from the natural, but as part of their habitat. Perhaps the human kind should see our living spaces as connected – not separated – to the wilderness and the created cityspace could support ways of experiencing it. For this, the thesis explores Astangu, the most biodiverse region in Tallinn. Bringing forward the values of the wild in urban space through an urban hiking route and creating green planning, in which also offering typologies for living together, the project deals with the challenges that the fastest growing habitat, cities, is creating.
Combination
The project raises the question of how to combine the wilderness and human-made together in a supporting manner.
Relations inbetween
The relation between human and animal depends on what kind of role they are given in the space.
Approach
The project is approaching biodiverse Astangu in two methods: through-out finding ways of co-habiting, using planning as a tool and creating typologies, but also introducing the area through creating an urban hiking route. The importance of both lies in enhancing the human experience of the green area, using different kind of spatial examples through supporting the wilderness and wild animal habitat.
Planning
For co-habitation the project offers three typologies: firstly coliving building, secondly using roof as a landscape binder for a public building and thirdly a shared viewtower, which is closer to the hiking route. With the planning the green areas are divided into three groups (lower, wet, higher), which each offers different opportunities for nesting-and feeding areas. For both, human and other animals, the project highlights the possible movement routes.
Co-living house
In Estonia there is generally enough feeding areas, but a lack of suitable nesting spots, which is why I offer them in my coliving-building. The grene roofs offered are divided into types by the nesting boxes created for different species. For the human user is created different kind of green roof use.
Grid usage
For different kind of bird species, one edge of the nesting box is often sized as 15 cm. In the project this measurement is used as the width of the post in construction, to use it for the birdbox and beam location.
South side has the supporting grid, wherein the birdboxes are located with necessary direction and height, combined together with the green rooftops. On the north side there are french balconies, which are landscaped, helping to absorb the rainwater and support bird feeding-and hiding spots.
Roof as a landscape binder
The front facade is parallel toward Astangu street, humans walkway brings them through the building towards the planned pond and hiking route.
The building also acts as a walkway for animals, connecting the areas living spaces diagonally with the forest area.
The green roof is offering food sources as well as nesting spots for the visiting bird species, combining those essential for life together.
Viewing tower
Viewing tower is divided within use between human and animal. The building is situated as a mediator between planning area and Astangu green area, onto the land created by electricity lines.
The wildlife user would be mainly winged, like bats, but also different birds, for whom the openings in the facade are suitable.
In the created nesting box are suitable nooks for bats. This nesting option is created for the common visitor of Astangu – bats, for the summer use.
The hiking route
I The mound
Military-made mound offer habitat for different kind of animal species, enabling foxes and raccoon dogs to dig dens inside and also supporting amphibian and reptile habitat. With the project I bring forward the animal use to introduce to humans, leaving the mound itself untouched, creating the info point of the trail in the ruin.
II Roof of birds
Second point on the trail is the roof of birds, in which the project uses the second biggest military ruin on the site. The rooftop is turned into brown roof, using the surrounding materials, to let the local nature take over. The project also creates a supporting environment for birds, who often use roofs as nesting places. For example seagulls, for whom it is usual to nest on flat roofs that the urban environment provides. For them it is possible to create shelters. For the second user might be starlings, who could use the rooftop but in addition there would be nesting spots provided fixed onto the edge of the roof. Third user might be a bird like the common buzzard, for whom are provided elements attached high on the side of the building, where it is easy to observe the surroundings and hunt.
III From the ditch to the cave
The third location brings the visitor from the ditch to the cave, including two characteristics of Astangu – as a wet region its many ditches, which in that point are human-made and the under-protection former ammunition tunnels, which are second most important wintering place for bats in Estonia. For the ditch, the project offers a pier with a wider seating area in the end, wherein the visitor can place themselves into different kind of viewpoint onto the waterscape, relating to it and its inhabitants more. Secondly, the project offers that during the time of the wintering of bats, the tunnels are closed for the public, but for a possible experiencing space an abandoned building could be used, which is placed in front of the tunnels. It could provide a peek into the bats like through using live-camera feeds in their nesting areas.
IV The secret garden
For the fourth spot, a secret garden is offered, which differently from the other urban trail objects is situated in the middle of Astangu green area, keeping its secretive status but still being discoverable. It is created in a place, where the nature has taken over a former military building, having already taken apart elements like the roof of the structure. The project allows only wildlife to move around on the building footprint, giving viewpoints into the structure for the human visitor. The animal habitat is mainly supported by allowing better access into the structure and not changing the existing stone piles and overgrowing habitat.
portfoolio